üldkeeleteadus
Elemendid on süntagmaatilistes suhetes nende elementidega, millega neid saab ühendada
lineaarseks järjendiks. Ühe tasandi elementide järjend on süntagma. Näiteks, hunt on neljast
foneemist koosnev süntagma, hunt ulub kahesõnaline süntagma.
Elemendid on pragmaatilistes suhetes nende elementidega, millega ta on asendatav. Sellist
teoreetilist asendusoperatsiooni nimetatakse kommutatsiooniks. Näiteks ,,...uu" ( puu, luu,
muu, suu, kuu...). Asendussuhetes olevad elemendid moodustavad paradigma. Näiteks
foneemiparadigma.
Vaadeldavad nähtused on alati mingil määral varieeruvad. Üksikjuhtu nimetatakse
esinemisjuhuks. Kaks teineteisest erinevat juhtu on erinevate kategooriate ( invariantide ehk
muutumatute ) esindajad, kui esinemisjuhtude erinevus on funktsionaalne ehk distinktiivne
(eristatav). Need elemendid on opositsioonis. Erinevuste võimalik distinktiivsus annab
võimaluse eristada tähendusi