asjaõiguskokkulepe. Vara üleandmie ühinemise käigus toimub (vt seletuskirja) äriregistri kande tegemisega 403 lg1! See on käsutustehig. See on nagu ml analoog kohustustehing. See sama lg ei ütle kui suur peab olema asedussuhe ja ei ütle ka et selle kohta peab kokkulepe olema seega sellele sättele ei saa üldse viidata. 382 lg1 p2 räägib sellest hoopis. Asendamise eesmärgiks on mis? Keda sellega kaitstakse- ühendatava ühingu osanikke kaitstakse. Kui madal siis võib olla madalaim asendusseuhe 398 lg 2? Ei tohi olla liiga madal? Asendada tuleb see on ühinemise põhiolemus saksa õiguse põhjal aga meil nii päris pole. Miks me peaksime ütlema et B peab seal midagi asendama? Ta ei kaota ju midagi ära. A vara jääb A pluss B vara seega ei jää millesti ilma. Ei ole ju mõtet et asendatakse aga tegelt täiesti mõtetult nt B-l oli 10 milj. ja antakse vastu 100. Audiitorkontroll on kohutuslik. Milleks oleks tal vaja määrata mõtetult väike asendussuhe.
asjaõiguskokkulepe. Vara üleandmie ühinemise käigus toimub (vt seletuskirja) äriregistri kande tegemisega 403 lg1! See on käsutustehig. See on nagu ml analoog kohustustehing. See sama lg ei ütle kui suur peab olema asedussuhe ja ei ütle ka et selle kohta peab kokkulepe olema seega sellele sättele ei saa üldse viidata. 382 lg1 p2 räägib sellest hoopis. Asendamise eesmärgiks on mis? Keda sellega kaitstakse- ühendatava ühingu osanikke kaitstakse. Kui madal siis võib olla madalaim asendusseuhe 398 lg 2? Ei tohi olla liiga madal? Asendada tuleb see on ühinemise põhiolemus saksa õiguse põhjal aga meil nii päris pole. Miks me peaksime ütlema et B peab seal midagi asendama? Ta ei kaota ju midagi ära. A vara jääb A pluss B vara seega ei jää millesti ilma. Ei ole ju mõtet et asendatakse aga tegelt täiesti mõtetult nt B-l oli 10 milj. ja antakse vastu 100. Audiitorkontroll on kohutuslik. Milleks oleks tal vaja määrata mõtetult väike asendussuhe.