Väetamine ja keemilised elemendid taimes
KCl leotisest, sest see näitaja on tunduvalt stabiilsem ega allu suve jooksul mullas toimuvatele
suurtele muutustele. Soomes ja ka paljudes teistes maades määratakse mulla pH-d tavaliselt
aga vesileotisest, mis on ühest ja samast proovist määratuna, sõltuvalt mulla omadustest,
tunduvalt (orienteeruvalt 0,4...1,3 ühiku võrra) suurem. Sellepärast tuleb alati vahet teha
pHKCl ja pHH2O vahel.
Kuigi muldade lubjatarbe määramiseks on palju erinevaid võimalusi (hüdrolüütilise ja
asendushappesuse, küllastusastme, leethorisondi väljakujunemise ning indikaator-taimede
kaudu), on pH järgi lubjatarbe määramine tänapäeval üks lihtsamaid viise.
Eesti mineraalmuldade pHKCl kõigub 4...7 piires. Liigse happesuse all kannatavaiks ja lupjamist
vajavaiks peetakse mineraalmuldi, mille pHKCl on alla 5,5. Selliseid muldi on Eestis palju ja neid
18