Laste joonistused psühholoogia
killu ja tema kujutletu ootamatult kadus.
Kui palju on arenenud lastel varases ja koolieelses vanuses võime vaadelda
pildi ja eseme sarnasust ka kõige väiksema seotuse juures, näitab uurimus ,
mis tehti 200 lapse juures. Lastele näidati 12 kaarti, millele oli kantud
mõttetud joontekombinatsioonid ja paluti neil öelda, millega tegemist.
On kindlaks tehtud, et 3 eluaastast hakkavad lapsed kasutama
polüfunktsionaalseid esemeid ( mingi kindlalt määramata funktsiooniga )n.ö.
Asendusesemetena ja annavad neile mängulisi nimetusi vastavalt
funktsioonile, mis seotud konkreetse mänguga. Samas on visuaalne sarnasus
tõeliste ja kujutletavate esemete vahel kas minimaalne või puudub hoopis. On
vaid peamine, et nende abil saaks teostada soovitud tegevust.
Nimetatu lubab oletada, et omaenda pildi kujutlemisele viib formuleeruv
märgiline funktsioon s.t. objektide vaheline tinglike suhete muutmine.
Märgiline funktsioon on üks kardinaalseid eripärasid inimese psüühikas.