Peale voolusign. saamist täidavad nad ka teisi ül.-t lahutavad galvaaniliselt jõu-ja juht.ahelad. sundi asendab ka lisapooluse mähis. 19. Analoogasendiandurid(pöörlev trafo, selsüün, magnesüün)-Pöörlev trafo- väikesevõimsuseline induktsioonmasin. Levinuim sin-.ja cos-pöördtrafo. On olemas ka lineaarne pöördtrafo, mille rootorimähise väljundpinge on võrdeline pöördenurgaga. Selsüün-Kasut.järgivajamites.Töötavad paaris 1)asendiandurina 2)kõrvalekalde mõõturina. Magnesüün- Kontaktivaba elektromeh.pöördenurga andur.Ehistus on lihtne., väiksed mõõtmed ja kaal, annab hea mõõte täpsuse. 20. Diskreetkiiruseandurid- Elektro.meh.kiiruse kontr.relee-Töötab asünk.M põhimõttel. Rel.rootorix on püsimagnet (sees on kontaktid , mida lülitaxe ümber)mis on ühendatud M.võlliga.Kiiruse väärtust mille juures toimub relee rakendumine , regul.häälestuskruvidega. Tahhogen
21.a) ja lineaarset pöörlevat trafot (skeemid joonisel 3.21.b ja c). Lineaarsel pöörleval trafol on rootorimähise väljundpinge võrdeline rootori pöördenurgaga. Lähemat teavet pöörleva trafo kohta vt /5/. Selsüün kujutab endast eriotstarbelist väikesevõimsuselist asünkroonmasinat ja ta on kasutatav peale etteandeseadmena ka muudeks otstarveteks, näiteks tema rootori pöördenurgast sõltuva pinge saamiseks, st asendiandurina. Tavaliselt töötavad selsüünid paaris: selsüünandur SA ja selsüünvastuvõtja SV. Levinum on selsüünide trafolülitus (joonis 3.22) ja kõige sagedamini kasutatakse sellist lülitust järgivajamites. Joonis 3.22 Selsüünanduri ergutusvool tekitab temas pulsseeriva magnetvoo, mis indutseerib tema rootorimähises emj, mille suurus sõltub rootori asendist staatori suhtes, st rootori pöördenurgast sa