§ 403 lg 3 käsitleb kui osad või aktsiad kuuluvad ... meil selline kaasus pole, siis on see, et ühel on 100% osalust ühel isikul, teises on hunnik osanike, siis küll 100% osalusega ühing kaob ära, aga tal ei kao miski ära, sest ja juba on osanikega ühingu osanik. Selline asendamine on eesmärgiga saada/anda õiglast hüvitist, keegi ei jääks ilma. Kui me midagi siis kaasuses asendaks, siis ei jää ta millestki ilma, mis siis, et kahest saab üks. Seega ei pea asendama. Madalaim asendamissuhe on § 382 lg 1 p 2 ja § 392 lg 1 p 1¹, viimane kokkulepe p 1¹ kohane on vajalik selleks, et müügilepingu puhul oleks tegemist käsutusega, ühingulepingus on see sama punkt käsitletav kohustustehinguna (see peab ka olema sõlmitud). Antud kokkuleppe sisu on vara v osaluse andmine, lg 2 on toodud tehingu sisu, siis on ka madalaim asendussuhe ära toodud. Asendud säte on seotud ühendatud osanike kaitseks, aga kui
§ 403 lg 3 käsitleb kui osad või aktsiad kuuluvad ... meil selline kaasus pole, siis on see, et ühel on 100% osalust ühel isikul, teises on hunnik osanike, siis küll 100% osalusega ühing kaob ära, aga tal ei kao miski ära, sest ja juba on osanikega ühingu osanik. Selline asendamine on eesmärgiga saada/anda õiglast hüvitist, keegi ei jääks ilma. Kui me midagi siis kaasuses asendaks, siis ei jää ta millestki ilma, mis siis, et kahest saab üks. Seega ei pea asendama. Madalaim asendamissuhe on § 382 lg 1 p 2 ja § 392 lg 1 p 1¹, viimane kokkulepe p 1¹ kohane on vajalik selleks, et müügilepingu puhul oleks tegemist käsutusega, ühingulepingus on see sama punkt käsitletav kohustustehinguna (see peab ka olema sõlmitud). Antud kokkuleppe sisu on vara v osaluse andmine, lg 2 on toodud tehingu sisu, siis on ka madalaim asendussuhe ära toodud. Asendud säte on seotud ühendatud osanike kaitseks, aga kui