Suletud kuju kasutamine on kasulik selleks, et siis on vaade avaldisest palju ülevaatlikum
ning veelgi enam, genereerivatele funktsioonidele defineeritud tehete rakendamine lihtsustub
väga oluliselt (jadade liitmine, lahutamine, korrutamine jne).
*Astmereale defineeritud tehete hulgas võivad leiduda nii aritmeetilised operatsioonid nagu
korrutamine, liitmine ja lahutamine, kuid ka differentseerimine: näiteks tuletised x'i suhtes.
Samuti võib näiteks leiduda asendamisi teistesse funktsioonidesse.
Mõningaid näiteid genereerivatest funktsioonidest:
a). (,,võtme tähtsusega gen. funktsioon", vastab jadale <1,1,1...1,1>).
b). (vastab jadale <1,0,1,0,1...0,1>, vahed tulenevad ,,2n" 'ist).
c). (vastab jadale <1,2,3,4,5.....>).
Genereerivatele funktsioonidele defineeritud tehted/teisendused:
1).Skaleermisireegel: Kui
asendamise teel lahti nii D-st kui λ-st, selgub, et eelduse w = bD3 rakendamine viib meid võrrandini: w = b(L/a)2/2 N-3/2. Näeme, et võrrandi parema poole avaldis võrdusmärgi ja N-i vahel koosneb ainult konstantide kombinatsioonist (b, L, a), seetõttu võib seda osa võrrandis tähistada lihtsalt c-ga: w=cN-3/2 →logw=logc-1,5logN See ongi isehõrenemise ehk -3/2 astme seaduse matemaatiline väljendus. Kui aga kasutada kolmanda eeldusena seost w = bD2 saame pärast asendamisi: w = b(L/a)2/2 N-2/2. Tähistades ka nüüd võrrandi paremal poolel leiduva konstantide kombinatsiooni üheainsa sümboliga (c), saame: w=cN-1 →logw=logc–logN. Seda võrrandit tunneme kui konstantse saagi seaduse matemaatilist kuju. Nagu eelpool näha, sõltub populatsioonitiheduse ja ühe taime massi vaheline seos sellest, milline on taimede kasvustrateegia ja kasvuviis. Mida "kahemõõtmelisem" on taim seda
annaabi.ee 
