Polaaralad 2003
suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku.
Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid ,
neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18)
Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu
kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli
kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või
on neid liiga napilt.
Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased,
põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31)
Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta
peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste
väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990,
Lk 28 )
Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming .
annaabi.ee 
