Eesti kliima
meretaseme mõõtmine alates 1806. a 1. jaanuarist Tallinna sadamas.
Tallinnast pidev aegrida 1826. aastast, Tartust 1830. aastatest. Paldiski 50-aastane aegrida vaatleja
surmani. Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud.
1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas.
1893. aasta oli TÜ-s murrang, B. Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu
mõõtmiste analüüs tuli 1913. I maailmasõjaga katkesid vaatlusread, v. a. Tartus. Metoodiline
juhendaja K. Kirde. Keelteoskuse vajalikkus ajaloouurimisel.
Temp aegrida on sakilise iseloomuga:). Eesti kliima uurijatest on puudu eradotsent J. Letzman, kes
töötas välja tornaadotekkimise teooria. Teaduslik tegevus: J. Ross lõi koolkonna kiirguskliima
uurimise valdkonnas. O. Avaste taastas meteoroloogia õpetamise TÜ-s. H. Tooming ja Agu Laisk
annaabi.ee 
