läbis Lõuna-Tsiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tsiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tsiili sai osaks Peruu asekuningriigist. Eurooplased ei hõivanud Tsiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputsed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputsedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputsede vastupanu kaasa orjanduse
algsed asukad olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti. 1613 asutati Córdoba ülikool. Kui Hispaania oli umbes 1540 oma mõjuvõimu Ameerikas kindlustanud, haldas ta endale kuuluvat Ladina-Ameerikat kahe asekuningriigi kaudu. Need olid Uus-Hispaania asekuningriik, mis hõlmas USA alasid, Kesk-Ameerika ja Lääne-India, ning Peruu asekuningriik, mis hõlmas Lõuna-Ameerika, välja arvatud Portugali mõjusfäär. Peruu asekuningriigist eraldusid 1717 Uus-Grenada asekuningriik Lõuna-Ameerika põhjaosas ja 1776 Río de la Plata asekuningriik Lõuna-Ameerika lõunaosas. Río de la Plata asekuningriigi eraldumise tingis piirkonna kasvav majanduslik osatähtsus ning vajadus sõjaliseks kaitseks Portugalile kuuluva Brasiilia vastu. Asekuningriik hõlmas peale Argentina veel praeguse Boliivia (Ülem-Peruu), Paraguay ja Uruguay (Banda Oriental) alad. Asekuningriigi pealinnaks sai majanduslikult ja sadamana aktiivne Buenos