Barokk-kunst
Brüsselist tuli aina kutseid sõita
kodumaale, kuid nähtavasti olid töötamis¬võimalused Itaalias nii suurepärased, et kunstnik
loobus kõigist meelitavatest ette¬panekutest. Ent siiski saabus ka Itaalia-perioodile lõpp.
Koos sellega lõppes ka aeg, kus Rubens koondas endasse teadmisi, oskusi ja mõjusid, mida ta
edasises loo¬mingus teadlikult ära käsutas. 1609. aasta 23. septembril sai kunstni¬kule osaks
õnn ja au — Lõuna-Madalmaade asekuninganna Clara Isabella nime¬tas Peter Paul Rubensi
oma õuemaalijaks. Teades, et Mantova hertsog ootab Rubensit tagasi Itaaliasse, ning kartuses
kaotada nii kuulsat kunstnikku, andis asekuninganna viimasele enneolematud soodustused:
Rubens võis elada ja töötada Brüsseli õu¬konnast eemal Antverpenis, olla sõltumatu tsunftist,
sai vabaks maksudest ja lausa kuningliku sissetuleku. Vabana kõikidest majandusmuredest,