Giuseppe Verdi
kingitused, ordenid ja muud peibutused ootasid, loobus kõmu ja kärarikkust tauniv helilooja
kaugest reisist, piirdus soliidse honorariga ning usaldas lavastustööde ettevalmistamise dirigent
G. Bottesinile.
"Aida" esietenduse triumf ja vallapääsenud vaimustustorm olid enneolematud,
juubeldasid koguni Verdi ülistamisest seni kõrvalehoidnud kriitikud. Kella seitsmest õhtul poole
neljani öösel kestnud peaproovile elas teatrisaali täiskiilunud rahvas asekuningaga eesotsas
22
niivõrd impulsiivselt kaasa, et ooperit dirigeerinud Bottesinil tuli korra jaluleseadmiseks
pidevalt hüüda: "Veel pole lõppenud!" Kohalviibinud itaalia kriitiku sõnade järgi olnud
asekuningas ülimalt rahul.
Kuus nädalat hiljem, 8. II 1872. a. nägi "Aida" rambivalgust Milaano "La Scalas" tsehhi
lauljatari Teresa Stolziga nimiosas
annaabi.ee 
