Praktilises süstemaatiku töös on tänapäeval veel valitsev morfoloogiline kontseptsioon - hoolimata sellest, et kõik möönavad selle põhjendamatust ja anakronistlikku iseloomu. 1.1.4.1.5. Sellega ei piirdu veel kontseptsioonide mitmekesisus. Märki- gem Templetoni (1989) kohesioonikontseptsiooni. Selle järgi hoiab isendeid liigina koos mingi tegur: piiratud geenisiire; stabiliseeriv valik; ajaloo- lised, arengu- või ökoloogilised piirangud. Selline kontseptsioon sobib ka aseksuaalsete organismide rühmadele. Sarnaseid vaateid (stabiliseerivat valikut olulisimaks pidades) on avaldanud ka Parmasto (1986). 1.1.4.1.6. Märkigem veel, et Ch. Darwin oma teoses liikide tekkimisest ei esitanud liigikontseptsiooni: see pole raamat liigist, vaid liikide muutumisest. Darwini jaoks oli liik vaid muutumise hetkeseis, s.t. peaaegu et mittereaalne. 1.1.4.2. Liigi definitsioone on ainuüksi taimede jaoks enam kui kolmsa- da
Rütmiline käitumine. Nii taimede kui ka loomade puhul on täheldatud päevavalgusele vastavaid rütme. Tänu ajaliste rütmide väljakujunemisele on suutnud organismid kohastuda öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumisega. Ööpäevased rütmid võivad olla väga erinevad. Näiteks baobabi õied on päeval suletud ning avatud öösel, sest nende õisi tolmeldavad teatud nahkhiired. Ka seentel ja bakteritel on kirjeldatud rütme. Näiteks filamentse seene Neurospora aseksuaalsete spooride produtseerimine on rütmiline ja kontrollitud geeni frq (frequency) poolt. Taime Arabidopsis klorofülliga seonduvat valku kodeeriv geen avaldub päeval ning on väljalülitatud öösel. See rütm säilub ka siis, kui hoida taime konstantselt pimedas. Drosophila geen per. Drosophila X kromosoomis paikneb geen per (period), mis on funktsionaalselt ekvivalentne Neurospora geenile frq. Äädikakärbse käitumises täheldatakse 24-
annaabi.ee 
