tagada riigi sisejulgeolek ja kaitsta avalikku korda, valvata ja kaitsta riigipiiri ning tagada piirireziim. Siseministeeriumis tegelevad sisejulgeolekuvaldkonnaga järgmised osakonnad:Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond, pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond, migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond, sisejulgeolekupoliitika osakond, teabeseireosakond ja välisvahendite osakond. Osakonnad alluvad oma töös siseministeeriumi asekantsleritele. Riigi sisejulgeolek hõlmab kahte - füüsilist ja sotsiaalset komponenti.Füüsilise julgeoleku tagamisel on peamised ülesanded avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirireziimi tagamine, kodanikukaitse, tuletõrje- ja päästetööde korraldamine. Sisejulgeoleku tagamisel eristatakse faase:riskide tuvastamine,riskide vältimine,inimeste, ühiskonna, aineliste ja ainetute väärtuste ning infrastruktuuride
* avalik sihtasutus – vara haldamiseks loodud jur isik (Haigekassa, Eesti Pank) ! Organ ei ole juriidiline isik, aga juriidilisel isikul on organid III teema: organ Organid: VV, RK, ÜK jms organ – (1992) juriidilise isiku seaduslik elund organ – selline natuke ujuv mõiste � – avaliku halduse stuktuur, millele on antud pädevus; koht kellele see pädevus antakse muutub organiks (nt annavad seadused terve rea pädevusi justiisministeeriumi vanglate asekantsleritele) organ luuakse pädevuse andmisega (pädevus = õigus luua õigust) haldusorgan on HmS §8 Organite jaotus: * monokraatsed – otsustajaid on üks * kollegiaalsed – otsustajaid on kolm või enam (tres facsiunt collegium) - allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige) ! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? � IV teema: pädevus
annaabi.ee 
