Vene aeg
Mõisate tulud polnud vastavuses
väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik
soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati
propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist
motiveeritud palgasulaste abil.
Asehalduskord
Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa
kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski
maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa
aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed
majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu
nõuti kõikidelt meestelt. Talupoegade arvates tähendas pearahamaks mõisasundusest
vabanemist. 1784 toimusid talurahvarahutused ehk niinimetatud pearaharahutused.