Eesti uusaeg
keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II
poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele[1].
Asehalduskorra eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise detsenraliseerimine
ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga (enne seda
kehtis Balti erikord)[1]. Asehalduskord kehtis Balti kubermangudes aastatel 17831787[1]
Asehalduskondi valitsesid asehaldurid ehk kindralkubernerid.
Uue haldusjaotuse kohaselt moodustati senise 23 kubermangu asemel 50 asehalduskonda,
muudeti ka seniste maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonnalinnad
Moodustatud halduskeskustes moodustati piirkondlikud valitsus- ja kohtusüsteemi asutused:
asehaldusvalitsused, kohtu- (Tsiviilasjade Palat ja Kriminaalasjade Palat) ja fiskaalasutused.
Valitsusasutuste viimisega lähemale piirkondlikele haldus-, kultuuri ja majanduskeskustele,
annaabi.ee 
