läänimõisate pärusvalduseks. Põhm läänist muutusid alloodideks. Eestimaa ja Liivimaa kubermangule pandi ühine asehaldur, kes oli kubermeeridest kõrgem. Põhja-Eestis loodi juurde Paldiski maakond (Harjumaa ja Haapsalu arvelt) [Paldiski mk on asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega)
95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond, mis jäid püsima ka pärast asehaldusaega 1 Asehaldusaeg 1783-96 1775 Venemaal uus halduskorraldus, ettevalmistus selle rakendamiseks Balti provintsides. Selleks et kohalik aadelkond vastu ei hakkaks, muudeti läänimõisad pärusvaldusteks (vabalt võõrandatavad) - lõpp hirmule reduktsiooni ees. Muutus halduskorraldus. Kadus tollipiir Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust.
annaabi.ee 
