Eesti ajaloo kokkuvõte (kuni 18. saj)
Nende juhtida oli kohus
ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused
Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja
piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed.
Asehalduskord (1783-1796)
1775. aastal kehtestati Venemaal uus asehalduskord, mille Katariina II rüütelkondade
vastuseisust hoolimata laiendas 1783. aastal ka Eesti- ja Liivimaale. Need kubermangud
ühendati Riia asehaldurkorraks, valitsemisaparaat kujundati ümber. Uue
halduskorraldusega lähenes Balti provintside valitsemiskord Vene sisekubermangude
omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks
ajaks loodi isegi Paldiski maakond. Elu puhuti sisse ka teistele maakonnalinnadele.
Liivimaa Eesti osas asutati 2 uut maakonda Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa. Selle
keskusena rajati peatselt Võru linn ja maakond nimetati selle järgi Võrumaaks. Ühtlasi
annaabi.ee 
