EESTI VARAUUSAEG
20.märts 1584 maapäev
vormistab, pärast kaalumist kinnitab kuningas Johan III 25.augustil 1584 otsuse.
Eksistentsi lõpetas Harju-Viru rüütelkond, alguse sai Eestimaa rüütelkond, kuhu
kuulusid ka Läänemaa ja Järvamaa aadlikud. Alguse saab ka Eestimaa hertsogkond.
Eestimaa hertsogkond koosneb 4 maakonnast, Harju, Viru, Järva, Lääne, tol ajal kreis.
Esialgu seisavad asehaldusala eesotsas asehaldur, kes resideerub Tallinnas. Kui alasid
hakkab juurde tekkima, lisatakse ametisse uusi asehaldureid. Tallinnas asetsevat
asehaldurit, kes juhib teiste tööd, nim peaasehalduriks. 17.saj alguses hakatakse teda
nimetama kuberneriks, 1673 hakatakse teda nimetada kindralkuberneriks.
Asehaldusala jagati linnuseläänideks. Põhja-Eestis on neid olnud 7. Linnuseläänid
jagunevad mõisaläänideks, mille eesotsas foogtid. Põhiülesanne kohalikelt
talupoegadelt maksude kogumine, madalama astme õigusemõistmine, kõikvõimalikud
avalik-õiguslikud toimingud. Foogtkonnad ei jää püsima
annaabi.ee 
