eelkäijast, milleks oli Kagu-Aasia Liit (ASA, Association of Southeast Asia). Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon sai alguse 8. augustil 1967, kui Tai pealinnas Bangkokis allkirjastati ASEAN-i deklaratsioon (Bangkoki deklaratsioon). See deklaratsioon allkirjastati ASEAN-i asutajariikide poolt, nimelt siis Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai. [1] 1967. aastast kuni 1984. aastani püsis liit muutumatuna, ei olnud lahkujaid ega liitujaid. 1984 7. jaanuaril liitus ASEANiga väike Brunei riik, viies liikmete arvu viielt kuue peale. 11 aastat hiljem liitus Vietnam (28 juuli 1995), 1997. aastal Laos ja Birma (tuntud kui ka Myanmar) ning viimasena 1999. aprillis Kambodža. Tänaseks on ASEAN-i koosseisus kõik kümme eelmainitud riiki: Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai, Brunei, Vietnam, Laos, Birma ja Kambodža. Hetkel käivad läbirääkimised Ida-Timoriga, sest nad avaldasid soovi astuda ASEAN-i 11. liikmesriigiks. [1]
välja arvatud. 2006. aasta oktoobris andis komisjon välja teatise ,,Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas", kus ASEANi esitleti esmatähtsa vabakaubanduslepingu partnerina. Vabakaubandusleping peaks olema ulatuslik ja ambitsioonikas, seadma eesmärgiks liberaliseerida kaubandus võimalikult suures ulatuses ning sisaldama ulatuslikku teenuste ja investeeringute liberaliseerimist. 23. aprillil 2007 andis nõukogu komisjonile loa alustada ASEANiga (ka India ja Koreaga) vabakaubanduslepingut käsitlevaid läbirääkimisi, mis algasid ametlikult 4. mail 2007. Siiski kinnitasid mõlemad pooled, et nende prioriteediks jääb endiselt Doha arengukava mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste vooru edukas lõpuleviimine. Läbirääkimised ELi ja ASEANi vahel põhinevad iga piirkonda eraldi käsitleval lähenemisviisil. On selge, et keerulisem ja aeganõudvam on pidada kokkuleppe üle
annaabi.ee 
