Maateaduste alused I (15.sept) puudu Maateaduste alused I (18.sept) Magmakivimid Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine sisalduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist (asbestisooned) Aluselised kivimid (SiO2 45-52%) mustavalgekirju(gabbro), või must(basalt). Ookeaniline maakoor. Keskmised kivimid (SiO2 52-65%) Kirjud ja aluselistega sarnased. Subduktsioonivööndites. Happelised kivimid (SiO2 65-80%) Ränist üleküllastunud. Heledad ja veidi punakad. Sisaldab kvartsi. Graniit. Mandriline maakoor. Mineraalide kristalliseerumine magmast. Mineraalid kristalliseeruvad siis kui magma üleküllastub kristalle moodustavatest elementidest.
a)Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine si salduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. · Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist (asbestisooned) · Aluselised kivimid (SiO2 45-52%) mustavalgekirju (gabro), või must (basalt). Ookeaniline maakoor. · Keskmised kivimid (SiO2 52-65%) Kirjud ja aluselistega sarnased. Subduktsioonivööndites. 14 · Happelised kivimid (SiO2 65-80%) Ränist üleküllastunud. Heledad ja veidi punakad. Sisaldab kvartsi. Graniit. Mandriline maakoor.