kohustuslikud. Eestis on juba 15 aastat räägitud asbesti kahjulikkusest. Oleme teada saanud, kui ohtlikuks peetakse asbesti mujal maailmas. 1993. aastal läbiviidud küsitluses selgus, et Eestis kasutati asbesti või asbesttooteid sel aastal 83 ettevõttes kokku 22000 tonni aastas. Umbes poole moodustas krüsotiil. Üle poole neist ettevõtetest asus Tallinnas ja Kirde Eestis. Ohtlikke materjalidega puutus kokku üle 6000 töölise. Soojusisoleermaterjalid olid üldiselt suure asbestisisaldusega. Neis võis olla krüsotiili, amosiiti kui krokidoliiti. Kummitoodetest olid eriti asbestirikkad tihendid, topendid ja hõõrdematerjalid. Asbesttsementtoodetes(eterniidis, kanalisatsiooni- ja drenaazitorudes) oli tavaliselt 10-15% lühikesekiulist krüsotiilasbesti, kuid kasutati ka amosiiti ja krokidoliiti. Asbesttekstiil on pikakiulisest asbestist. Saksamaal registreeriti 2005. Aastal 1540 inimese surm, mille põhjustas asbestiga kokkupuude tööl
Asbesti sisaldab materjal on ohutu, kuni sellest ei eraldu kiude. Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. Mitu kiudu aastas või elu jooksul moodustab kriitilise künnise, ei ole teada. Tõestatud on, et mida pikem ja intensiivsem on asbestiga kokkupuute periood, seda suurem on haigestumise oht. Asbestikiudude sisaldus õhus sõltub kasutatava materjali koostisest ja selle asbestisisaldusest ning kasutusviisist. Kõige ohtlikumad on kõrge asbestisisaldusega ja rabedad materjalid (nt isolatsioonimaterjal) 45. Lahustite mõju inimorganismile Vedelad orgaanilised ained, omaduseks on lahustada rasvu ja määrdeaineid. Organismi: läbi naha, sissehingamisel, allaneelamisel. Tuleohtlikud! Aurustuvad kergesti, aur kandub õhuvooluga edasi ja võib plahvatada isegi kaugel asuva soojusallika mõjul. Ärritavad silmi, hingamisteid. Lahustid mõjuvad inimesele erinevalt
annaabi.ee 
