nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni). ASBEST Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale Keemiline valem- H2Mg3Si2O9 Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele vastupidav kiuline silikaat, hea mehhaaniline tugevus, tulekindlus, elastsus, vähene elektri- ja soojusjuhtimine,hea kiu haakuvus sidematerjalidega tihke struktuur, vees lahustumatu. Värvus hallikas 20.sajandi alguseni on seda kasutatud tekstiilitööstuses ja paberitööstuses, samuti ka ehituses
5.4 Silikaadid 5.4.1 Põldpagu K2O Üks levinumaid looduslikke silikaate. See esineb paljude kivide koostises. (14) 5.4.2 Kaoliniit - Al4(OH)8[Si4O10]. Kaoliniit esineb puhtal kujul tiheda või pudeda muldja valge värvusega massina. Lisandite mõjul võib olla värvunud hallikaks, kollakaks jne. Kuivalt kleepub keelele. Märjalt moodustab plastilise massi. Tekib peamiselt päevakivide porsumisel. See on savide põhikoostisaineks. Kõvadus 1 2,5.(14,6) 5.4.3 Asbest Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale. Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%. See on kiulise ehitusega. Sellest valmistatakse eterniiti. (14,7) 6. Kasutamine Lihtainena kasutatakse räni pooljuhtmaterjalina. Nüüdistehnika kasutab puhast räni, sellest tehakse transistore, termistore, dioode ja fotoelemente. Ränielementidest päikesepatareis