Arseeni leidub paljudes metallirohketes geoloogilistes materjalides ning arseeni saadakse vase (Cu), plii (Pb), koobalti (Co) ja kulla (Au) tootmise kõrvalsaadusena. Inimtegevuse tulemusena satub keskkonda arseeni tänu nii tööstuse heidetele, värviliste metallide kaevandamisele ja sulatamisele ning metallitööstusele kui ka energia tootmisele fossiilsetest kütustest ja väetistest. Kõik vees ja maomahla toimel lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As4O6 ehk rahvapäraselt arseenik. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena. Harilikult eristatakse metalset ehk halli α arseeni, kollast arseeni ning β-, γ- ja δ- arseeni. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega pooljuhte, mille elektrilised parameetrid ja temperatuuritaluvus on tunduvalt paremad kui räni (Si) baasil loodud pooljuhtidel
omadustelt analoogne valgele fosforile, kuid palju ebapüsivam tekib As aurude ülikiirel jahutamisel (vedela lämmastikuga) Hall arseen atmosfäärirõhul ei sula, sublimeerub 615ºC juures elektrijuht (≈ 4,2% Ag juhtivusest) 3.16.3. Keemil. omadused ja ühendid Keemiliselt aktiivne - hapnikus, õhus juba toatemp-l → oksiidikiht; kuumutamisel süttib ja põleb sinise leegiga: 4As + 3O2 → 2As2O3 arseen(III)oksiid toatemp-l esineb As2O3 dimeerina As4O6 → As2O3 (üle 1800ºC) väga püsiv ühend (ktº 461ºC), värvitu kristallaine lahustub mõõdukalt vees: 1,82 g 100 g vees (25ºC), moodustades hapete tautomeerse segu As2O3 + 3H2O → 2H3AsO3 ↔ HAsO2 + H2O ¤ orto- meta- arseenishape arseenishape (tasakaal nihutatud oluliselt HAsO2 tekke suunas) HAsO2 soolad - arsenaat(III) ¤ (hape tuntud ainult vesilahustes)
annaabi.ee 
