horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema koormamisel ta ka paindub. Seega on meil tegemist elastse toega (vedruga). Nagu skeemil 8.13 näha, töötab vahelagi nagu tala elastsel alusel, kusjuures tala tugede paigutused on võrdelised põikseina paindejäikusega omas pinnas (täpsemalt painde- ja nihkejäikusega). Kuivõrd vaadeldava tala (vahelae) kõrgus (B) on väga suur, siis tema läbipainded horisontaalsuunas tuulekoormusest on väga väikesed. Praktilistes arvututes võib vahelae paindejäikuse omas pinnas lugeda lõpmata suureks st vahelae võime lugeda absoluutselt jäigaks (temas ei esine deformatsioone). Summaarne tuulekoormus W = wl (kN) jaotub kõikide tugede (põikseinte) vahel võrdeliselt nende jäikustele (juhul kui koormuse resultandi rakendusjoon läbib süsteemi jäikustsentrit). Jäikustsenter on punkt, millest läbimisel koormus ei pane süsteemi pöörlema, seega on ta määratav staatilise momendi määramise põhimõttel.
seega olema konstrueeritud tema läbipainded ole ülesanne otseselt jäikuste ka horisontaalsuunas talana. horisontaalsuunas võrdlemise alusel Skeem 8.9 Vahelae tuulekoormusest on väga lahendatav. Selle asemel töötamise skeem väikesed. Praktilistes kasutatakse põikseinte horisontaalkoormusele arvututes võib vahelae paigutuste võrdlemist (samal ajal töötab lagi ka paindejäikuse omas pinnas (põikseina deformatsioon vert.koormusele) Lagi peab lugeda lõpmata suureks st mingil kõrgusel on määratav seega olema konstrueeritud vahelae võime lugeda painde ja nihke koosmõjust). ka horisontaalsuunas talana. absoluutselt jäigaks (temas ei Kõrgetel ja kitsastel (B) Skeem 10.11 Lae esine deformatsioone)
annaabi.ee 
