Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
(te +5 C) +6 g/m3. See on võrdne teiste vanemates korterelamutes (suurpaneelelamud
ja telliselamud) tehtud mõõtetulemustega. Soojal perioodil oli niiskuslisa +2 g/m3.
Varasemate uuringutega võrreldes erinevad kõnesoleva uuringu tulemused sooja perioodi
osas: niiskuslisa on mõnevõrra madalam ja sooja perioodi piiriks niiskuslisa määramisel
võiks pidada ööpäeva keskmist välistemperatuuri +20 C. Seetõttu on niiskuslisa
arvutussuurust välistemperatuuri soojemas osas korrigeeritud.
Üldistades niiskuskoormusi vanemates korterelamutes, võib väita, et erinevused eri
hoonetüüpide vahel ei ole suured. Korterelamute renoveerimisel võib niiskuslisa
arvutussuuruseks (koormus 90 % tasemel) võtta külmal perioodil (te +5 C) +6 g/m3 ja
soojal perioodil (te +5 C) +2 g/m3 (Joonis 7.26, vasakul). Vahepeal langeb niiskuslisa
lineaarselt. Energiaauditite tegemisel sisekliimatingimuste hindamiseks ja eriti, kui ei tehta