Projekteerimise alused 27 ad = anom + a (6) kus a - võimalik ebasoodne hälve nimimõõtmest. Hälve a vetakse arvesse ainult sel juhul, kui hälbe mõju võib osutuda kriitiliseks, näiteks nõtkearvutustes. a suurused erinevate konstruktsioonide jaoks on toodud EPN 2...7. 9.3.5 Arvutuslik kandevõime (1) Materjali omaduste, geomeetriliste mõõtmete ja koormustulemite arvutussuurusi kasutatakse konstruktsiooni arvutusliku kandevõime määramiseks järgmiselt: Rd = R(ad 1 , ad 2 ,..., X d 1 , X d 2 ,...) (7) kus ad 1 , ad 2 ,... on määratletud EPN-ENV 1.1 jaotises 9.3.4; X d 1 , X d 2 ,... jaotises 9.3.3. (2) Arvutusliku kandevõime võib leida ka otse toote või konstruktsiooni normatiivsest kandevõimest Rk ilma eelpooltoodud põhisuuruste arvutusväärtusi leidmata: Rk
Vaatlusandmete põhjal saab koostada empiirilise ületustõenaosuskõvera. Selleks järjestatakse rea liikmed kahanevasse ritta ning valemist 3 arvutatakse iga rea liikme empiiriline ületustõenaosus p. Et empiiriline uletustoenaosuskover holmab vaid huvipakkuva naitaja moodetud vaartusi ning mootmisaastate seas ei pruukinud olla eriti veerohkeid, annab voimalikest tippvooluhulkadest oigema pildi toenaosusteoorial pohinev teoreetiline uletustoenaosuskover. Selle kovera abil saab maarata arvutussuurusi, mille uletamine on toenaoline (voimalik). Vooluhulkade teoreetilise uletustoenaosuskovera koostamiseks on vaja teada rea aritmeetilist keskmist Q , variatsioonikordajat Cv ja asummeetriakordajat Cs. 24. Normaaljaotuse ja lognormaaljaotuse kasutamine hüdroloogilistes arvutustes. Hüdroloogias kõige sagedamini esinev jaotus on normaaljaotus. See eeldab, et protsessil on mingi “normaalne” keskmine tase, mille ümber varieerub suurem osa väärtustest.
annaabi.ee 
