kolme ja III juhul kahte piirkonda. Ülemisest (kas N- või K-) joonest ülespoole jäävat piirkonda tähistatakse a-tähega ja joontevahelist piirkonda b-tähega. Alumisest joonest allapoole jääb piirkond c.Vabapind saab piirkonnale vastava tähistuse, nt: aI, bII, cIII jne. 11.Vabapinna arvutamine sum meetodil: sobib vabapinna arvutamiseks nii primaatilises ja mitteprimaatilises kui ka loodussängis. Tulemus on seda täpsem, mida lühemate lõikudena vabapind arvutatakse. Arvutusseose saab kahe naaberristlõike jaoks kirjutada Bernoulli võrrandist. Pärilanguga (i0>0) primaatilise sängi puhul: i0l+h1+1v12/2g=h2+2v22/2g+hl, kus hl=Q2/(C2A2R) l=Il. Arvutuskäik teadaoleva sügavuse (h1 või h2) järgi arvutatakse sellele vastav Er. Hüdrauliline lang I=Q2/(Ck2Ak2Rk), kus Ck, Ak ja Rk on ristlõigete 1 ja 2 jaoks arvutatud vastavate suuruste keskmised väärtused. 12.Vabapinna arvutamine
Kui ristlõige on mitteümar, siis samakiirusjooned on kujult sarnased ristlõikega, kuid ümardatud nurkadega. Nurgas tekivad sekundaarpöörised, mis tekitavad lisatakistust. 1.31 Kohttakistuste üldised omadused v2 hk = Kohtakistuste hulka kuuluvad torustikuarmatuuri elemendid (siibrid, ventiilid, klapid jne) ning liitmikud 2g (põlved, kolmikud jt). Kohttakistustegurid määratakse katseliselt, vaid üksikjuhtudel saab nende jaoks tuletada arvutusseose. Üks sellistest on järsk voolulaiend. Kohttakistus tekib kohas kus on voolu suuna ja kiiruse muutus. 1.32 Voolu järsk laienemine ja kitsenemine Laiendis voolujoonud kõverduvad tugevasti, tekivad pöörised, mis võtavad kõige rohkem energiat. Liikumishulga muutus ristlõigete 1 ja 2 vahel võrdub mõjuvate jõudude impulsiga (p1-p2)A2dt. Rõhujõudude impulss võrdub liikumishulga muutusega: (p1-p2)A2dt=0Qdt(v2-v1). Hk= (v1-v2)^2/2g. 1=(1-A1/A2) )^2, 2=(A2/A1-1) ^2.
annaabi.ee 
