Osad häkkeritest aga kasutavad saadud ligipääsu ära kurjasti: varastavad konfidentsiaalset informatsiooni (dokumendid, panga andmeid jms.) või lavastavad teid süüdid mõned kuriteos (rahapesu, pommiähvardused jms.) Pahatahtlikud tarkvarad Pahatahtlikud programmid (Malicious software) on programmid, mille eesmärgiks on kas kasutaja töö halvamine ja andmete kahjustamine või kasutaja andmete kättesaamine ja kasutaja arvutusressursi kasutamine kolmanda isiku huvides. Pahatahtlike tarkvarade liigid: Viirused Viirused on programmid, mis nakatavad kasutaja arvuti tema enda rumaluse või tegematajätmiste tõttu (avad ekirjaga kaasas olevaid tundmatuid faile, külastad nakatavaid interneti lehekülge, võtad MSN Messengeris vastu tundmatuid faile jne.) Ussid (Worms) Ussviiruspärast, et kasutaja arvutis olevas tarkvaras on programmeerijate lohakuse tõtte turvaaugud, mida keegi enda huvides ära kasutada soovib
militaarvaldkonnale, ei ole kumbki väidetest päris tõene. ARPANET loodi teaduslikul eesmärgil, ühendama teadusasutusi, et need saaks omavahel jagada arvutusressurssi, kui kohalikust ressursist ei jätkunud või leidus kuskil parem paik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud eesmärgiks isegi mitte ka inimestevaheline kommunikatsioon, kuid reaalseid tulemusi saavutatigi pigem just kommunikatsiooni, andmesideprotokollide ja sidelahenduste valdkondades. Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja programmid omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud ühtset süsteemi luua. ARPANETi nimetatakse interneti eelkäijaks. 1970 – ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil 1972: ARPANETi avalik demonstratsioon; esimene otspunktide vaheline protokoll (NCP); esimene e-maili programm (võimalus saata võrgus sõnumeid); ARPANETis on 15 võrgusõlme. 1983:
annaabi.ee 
