kaasliigutuste puudumine kõndimisel ja kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus Ilmneb ka stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad Sekundaarsed sümptomid Depressioon Unehäired Dementsus enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu nõrgenemine Kõnehäired Liigne süljeeritus, mis tuleneb neelamisraskustest Samuti ka kehakaalu vähenemine, kõhukinnisus ja järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkiv peapööritus Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate kliiniliste vormidena, kusjuures kõiki haigustunnuseid ei pruugi ühel haigel välja kujuneda Haigus võib kulgeda eri tempoga
See on samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks. Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga. Umbes 15 %-il haigeist esineb kaugelearenenud juhtudel dementsust, mis väljendub enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine. Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes. Kõne muutub "pehmeks" ja tasaseks. Iseloomulik on, et haige kõne muutub vaiksemaks lause teises pooles. Samas täheldatakse ka hääle kiledust, värinat. Eriti segavad kõnehäired haige telefonivestlusi. Liigne süljeeritus tuleneb neelamisraskustest - sülg koguneb suhu ning voolab välja. Eriti tihti esineb seda häiret öösiti, lamavas asendis
annaabi.ee 
