PM Loengud
ning leitud sellest külgsurve suurused (Sokolovski 1960). Kõik eeltoodud lahendused annavad veidi suurema aktiivsurve kui saadakse tasapinnalise
lihkepinna eeldusel. Kuid erinevused on väga väiksed jäädes enamasti alla 5%. Viga võib olla suurem, kui seinal on suur negatiivne kalle (üle 20°) ja
samaaegselt pinnasel suur sisehõõrdenurk (üle 35°) ning hõõrdenurk seina ja pinnase vahel (=). Vertikaalse hõõrdevaba seina puhul langevad
tulemused kokku. Arvutusmudelist sõltuv viga on väiksem, kui pinnase omaduste (, c ja ) määramise ebatäpsusest põhjustatud viga ning jääb
tavapärase insenerarvutuste vea piiresse. Seepärast võib aktiivsurve määramisel kasutada tasapinnalise lihkejoone eeldusel põhinevaid valemeid ning
täpsemaid arvutusmeetodeid käesolevalt lähemalt ei vaadelda. Neid käsitletakse passiivsurve puhul, kuna siis tasapinnalise lihkejoone eeldus anda
olulisi vigu