Eesti kirjakeele sõnavara eksam
poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.)
3) Sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et
üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda
motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui
mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena.
4) Teatud keelemärgi kasutamisega assotsieerub kindel miljöö, keelemärk toob endaga keelevälisest maailmast
kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv.
5) Etümoloogiliselt motiveerituks loetakse sõnu, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel
motiveeritud (nt paimendama `hoidma; valvama', lojus `loodu, loom', umbrohi (vrdl sks Unkraut).6) Viimasel
annaabi.ee 
