Jätkusuutlik areng
jäikust, individualistlikku "töörügamise eetikat",
umbusku ja vaenulikkust "teiste" suhtes, mis
kõik kokku vähendab oluliselt Eesti ühiskonna koostöövõimet
ja takistab sotsiaalse kapitali realiseerumist
arenguressursina. Selle ületamine saab toimuda
vaid koostöövõrgustike stimuleerimise, eriti
aga haridussüsteemi kaudu koostöötahte ja koostööoskuste
ning kommunikatiivsete ja sotsiaalsete
oskuste suurendamise teel.
Liikumine teadmusühiskonna suunas ei taandu Eesti
arvutiseerimisele, nagu infoühiskonna kontekstis toimuvate
arutelude käigus võib sageli kuulda. See on
ennekõike nihe põhimõtteliselt teistsuguse ühiskonna-
ja valitsemiskorralduse suunas, elektroonilise
suhtlusvõrgustiku areng on seda mudelit toetava infrastruktuuri
üks (kahtlemata olulistest) komponentidest.
Kuna stsenaariumi rakendumine eeldab reforme eelkõige
hariduses ning riigivalitsemise kultuuris ja
praktikas, aga ka riigi ja (hästiarenenud) kodanikuühiskonna