Arengupsühholoogia
tulevad oma valikud. See kriitiline suhtumine eeldab siiski seda, et
lapsele antakse ruumi iseseisvumiseks.
Kooliealise vanemad on tavaliselt lähenemas keskeale. Kui neil on
palju elamata elu, mida nad nüüd lõpuks kohtavad, pannakse see
ebateadlikult lapse õlule. “Kuna minust ei tulnud kunagi
tippsportlast…”, “kuna minul ei olnud raha arvutiostuks…” on
situatsioonid, kus täiskasvanul tuleb ise toime tulla kriisiga üle
kandmata tegemata töid ja saavutamata unelmaid lapsele.
Et harrastus oleks kooliealisele isiksuse arengut toetavaks, peab ta
lähtuma lapse enda huvist ja soovist sellega tegelda. Harrastusel tuleb
toetada lapse andekust rohkelt ja mitmekülgselt ja olla vastav lapse
arengutasemele. Harrastustele ja koolile lisaks peab jääma aega vaba
annaabi.ee 
