Ülevaade eesti keele uurimisest
Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974.
aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I". 1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline
,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete
Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja
etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi.
Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks,
leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla.
Tallinna Ülikool.
Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut,
Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad
Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle
Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon
annaabi.ee 
