Tooge mõned näited (max 5p) Mõnedes ranges reaalajas töötavates süsteemides eksisteerib üks või rohkem ohutut olekut, millesse on ohtlike vigade korral võimalik süsteem viia. Näiteks raudtee signalisatsioon süsteem. Ohutu riknemine on ümbritseva keskkonna, mitte arvutisüsteemi omadus. Paljudes rakendustes ei ole ohutut olekut võimalik leida, näiteks lennukit juhtivas reaalaajasüsteemis. Sellises rakenduses peab arvutikobar rikete korral võimalikult kaua säilitama eluliste funktsioonide täitmise võime (võimalik, et väiksemas mahus kui normaalselt). Selliseid reaalajasüsteeme nimetatakse töövõimet säilitavalt riknevateks ehk siis järk-järgult riknevaks reaalajasüsteemiks. 5/5 7. / 8. / 9. / 10. Tunnikontroll & Kodutöö & Grupitöö
16. Inimliidese ja alarmiseire omavaheline seos Alarmiseire tähendab mõõdetud andmete ja vastuvõetud sündmuste pidev seire, selleks et õigeaegselt avastada ja teatada operaatorile objekti ebatavaline käitumine. Alarmisõnumite täpne järjestamine aitab operaatorit vigade avastamisel ja kõrvaldamisel. 17. Alarmlaviin. Miks on ohuallikas? Alarmlaviin tekib paljude andmeelementide kõrvalekaldumisel normist. Arvutikobar peab avastama ja kuvama kõik need teated ja aitama operaatoril välja selgitada laviini põhjustanud primaarse põhjuse. Alarmlaviini ajal on sidevõrgu koormus tavapärasest palju kordi suurem ja kui süsteem pole projekteeritud piisava varuga ei pruugi kõik sõnumid pärale jõuda või jõuavad suure hilinemisega. 18. Milliseid juhtimise liike eristatakse reaalajasüsteemides? Superviisorjuhtimine tehnoloogiliste protsesside juhtimises tegeleb strateegiate