Ryoji Ikeda. Supersümmeetria
see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt:
„Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi.
Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi.
Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline
kujutis, kus osakesed ise ühinesid. Selle etapi pealkiri oleks „Raku ja rakukihtide teke“.
Teises etapis ilmusid arvutiekraanidele tähemärkide jadad, millest pidid moodustuma
sõnad, aga sõnade moodustumiseks oli vaja programmi ehk siis inimese aju, mis paneks
tähtedest kokku sõnad. Seda ülesannet oli kujutatud nii, et arvutiekraanidel töötas programm
ehk aju ja prožektor näitas seinale tähtedest moodustunud sõnu.
Kolmanda etapi algus ühtib teise lõpuga. Nimelt, teise etapi lõpus liikusid sõnad
paremalt vasakule ja kui jälgisin, mis seinal toimus, märkasin, et neist sõnadest moodustusid