Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid
väga ettevaatlikult (vt. tabel 2). Tabelid allapoole teksti.
Mis puutub Eestisse, siis Eesti Panga makromajanduse osakonnas tehtud esialgsed arvutused
baseeruvad 1994. aasta voomudeli andmeil ning annavad meie säästumääraks 29,4% (Riigi
Statistikaameti ametliku SKT alusel - üle 31%). Ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni
materjalides toodud Eesti säästunumbrid on kõigi Euroopa endiste sotsialismimaade ning
endise N. Liidu riikide kõrgeimad, kuigi meie endi arvutatuist poole väiksemad - üle 16%.
Vähemasti esmapilgul näib, et on vaja eraldi selgitada, miks meie säästumäär on ikka nii suur.
Suurt osa mängib siin Eesti tasakaalus riigieelarve, aga on muidki tegureid. Ajakirjanduses on
küllalt palju räägitud vähesest hoiustamisinnust ja nappivast krediidiressursist, märksa vähem
aga sellest, et kolme Balti riigi võrdluses on neist kõige väiksema - 1,5 miljoni elanikuga Eesti