Metoodika: Fikseeritud punktid joonisel 1.1. on: 1. Pk 0, mille kõrgus on 63,721 m, 2. Pk 10, mille kõrgus on 63,927 m 3. Pk.4, mille kõrgus on 59,916+1,8= 61,716 m. Seda maapinna punkti peab projektjoon läbima vähemalt 1,8 m kõrgemalt (üleujutuse vältimiseks). Leian fikseeritud punktide kõrguste ja nende vahekauguste järgi arvutatakse projektjoone erinevate lõikude kalde promillides () H j-H e ipr = × 1000 s Esimese lõigu projektkalle arvutatan järgmise valemi abil: 6 1 , 7 16-6 3 , 7 21 i= × 1000= -5,01 4 00 Teise lõigu projektkalle: 6 3 , 9 2 7-61 , 7 1 6 i= × 1000= 3,68 600 Igale mustale altituudile arvutatan kaldele vastava punase altituud. Projektjoone kõrgused e. punased altituudid leian järgmise valemi abil: Näiteks joonisel 1.1 pk 1 projektkõrguse saab järgmiselt:
Keemia aluste praktikum I 2. praktikum, KNO3 ümberkristallimine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: Töökäik: Kasutades tahvlil olevaid andmeid (puhastatavat soola tuleb võtta 14g) ja lahustuvuse tabelit arvutatan, kui palju tuleb võtta vett, et saada soovitud kogus puhast soola ning kui palju soola välja kristalliseerub. KNO3 lahustuvus on T=70ᵒC 138 g soola/100g vees T=20ᵒC 31,7g soola/100g vees Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10.15g vees ning T=20ᵒC. 100 g vees lahustunud KNO3 st sadeneb välja: 138g-31.7g=106.3g Protsendiliselt teeb see: 106.3/138=0.77 e. 77% Antud lahusest peaks välja sadenema 14x0.77=10.78 KNO3
orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 16. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 1)Arvutan erinevate kontsentratsioonidega lahustele pindpinevuse, võttes arvesse vee pindpinevust toatemperatuuril, milleks on 72,75 mJ/m2 2) Leian valitud kontsentratsioonidel pindliia 3) Leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalsel täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandit: =max , mis on teisendatud kujul 4) Arvutatan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 S0= 5) Arvutan adsorptsioonikihi paksuse lo, l0= 17. Elektrolüütide adsorptsioon. Mida suurem on tuum, seda väiksem on hüdratiseerunud kiht peal, seda suurem on tuuma adsorptsiooni võime. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide
annaabi.ee 
