0,9-1 väga tugev seos Pearson r korrelatsiooni kordaja (iga objekti väärtus võetakse arvesse) On mõjutatud ükskutest erandlikest väärtustest ja kasutatakse ainult lineaarse korrelatsiooni korral Aritmeetiline keskmine võtab arvesse kõik üksikud väärtused Lineaarne korrelatsioon - kui punktide vahele saab joonistada sirge Mittelineaarne korrelatsioon - pearson sellel korral ei sobi Spearman (roo) - astangkorrelatsioon, väärtused ei ole võrreldavad ja need pole olulised, arvutatakase järjekorranumbri alusel. Saab arvutada nii intervall kui ka järjestustunnuse korral.või kui tegemist on erandlike juhustega Kendall (TT) arvutatakse objekti paaride korral. Kasutus sama nagu Spearmannil Cramer (V) - mitteparameetline korrelatsioni kordaja, nimi ja binaartunnuse korral. Ei tõlgenda suunda, kuna järeldused ei tule loogilised (mida rohkem mees, seda rohkem targem). Arvutatakse risttabeli põhjal. Võtad risttabeli, siis sealt kõrvalt statistiks ja valid phi ja crameri v
Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: W=[(m1-m)/m]*100 m1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] W niiskussisaldus [%] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: pow=[mw/(awbwlw)]*1000 mw proovikeha mass [g] aw bw lw proovikeha mõõtmed [cm] Saadud tihedus arvutatakase ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: po12=pow/Kw12 Kw12 redutseerimiskoefitsent [1] 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 4.3.1 Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20*20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse
18.Rippuva nivelleerimiskäigu arvutamine. Nivelleeritakse edasi ja tagasi. Rp h1kesk 1 h2kesk 2 l1 l2 Rippuv käik on selline, mille alguses või lõpus on ainult üks riiklik reeper. Sellisel juhul tuleb kõik nivelleerida edasi ja tagasi suunas. Rangeid kontrolli võmalusi pole. Kontrolliks võrreldakse edasi ja tagasi suuna kõrguskasve. hedasi+htagasi= h lub. h=50 hedasi+htagasi Kui erinevus h on lubatud piirides, siis arvutatakase iga sektsiooni kohta tema keskmine kõrguskasv. h1keskm.= h1edasi-h1tagasi/2 h2keskm.= h2 edasi-h2 tagasi/2 H1=HRp+h1 kesk. H2=H1+h2 kesk. 23.Trassi piketaaz. Kõigepealt projekteerija valib trassi suuna kas topograafilisel kaardil või aero fotode põhjal. Geodeet peab märkima selle trassi maastikule ning tegema mõõdistamise.Maastikul tähistatakse trassi alguspunkt, pöördenurkade tipud ja trassi lõpp.Need punktid leitakse kaardilt graafiliste koordinaatide abil