Eesti siseveekogude seisund
Pikim on
Võhandu jõgi 162 km, veidi lühem on Pärnu jõgi 144 km. Järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari,
Keila ja Jägala jõgi. Ka maa-ala, kust jõed oma vee ammutavad, on erineva suurusega. 15 jõe valgala
on suurem kui 1000 km2. Peaaegu tervikuna Eestis paikneva Emajõe valgala moodustab riigi pindalast
22%.3
Üks võimalus jõgedevõrgu paiknemise iseloomustamiseks on jõgedevõrgu keskmise tiheduse
arvutamine2 Üle 10 km pikkuste jõgede võrgu keskmine tihedus on 0,23 km/km 2, seejuures Liivi lahe
vesikonnas 0,27 km/km2, Soome lahe vesikonnas 0,22 km/km2, Narva-Peipsi vesikonnas 0,23 km/km2
ja saartel 0,11 km/km2. Kõige hõredam 0,05 km/km2 on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest
10
pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ega soodusta vooluvetevõrgu kujunemist. Pandivere
annaabi.ee 
