Eesti kirjandus I, kordamine
Tähendas ajaluule seda, et
pöörduti kirjanduses tegeliku aja poole, mis meid ümbritses. Vahetult sellele
ajale reageerimine. Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge,
pessimistlik, ekspressionistlik.
Kui rääkida Visnapuust, 1920 ilmus tal lausa kolm kogu:
,,Talihari" poeet veirises ajas, räägib vabadussõja meeleoludest. Kantud
süngetest sõjapiltidest ja murest kodumaa saatuse pärast.
,,Hõbedased kuljused" - selle phul tuleb rääkida tsüklist, mis mõjus
arvustajaile shokeerivalt. 1919 on Visnapuul kahest luuletusest koosnev
tsükkel ,,Kõnelused issandaga". Minavormis issandat sinatades. Sinavormis
luuletusi kiputakse omistama autorile justkui kirjutaks ta endast. On fiktiivne
mina ja reaalne autor. Kõnelused issandaga on Visnapuu ühiskonnakriitiline
lugu, kus kritiseerib kaksikmoraali, inimlikku ahnudt samal ajal, kui on
sünge aeg. Visnapuu kasutab vokaalharmooniat.
,,Käoorvik" - kõige kuulsam tsükkel, mis moodustabki põhiliselt teose sisu:
annaabi.ee 
