Ajaloo põhiperioodid
nõrk kodanlus vanad traditsioonid ja ressursside mobiliseerimine eeldasid talupoegade
heakskiitu, juba viikingiajast peale oli traditsiooniks, et maksude tõstmiseks on vaja talurahva
heakskiitu: Rootsi nelja seisuse riigipäeval on esindatud ka talupojad (erand tolleaja Euroopa
ajaloos).
Suurriigistaatuse kaotab Rootsi suure Põhjasõja tulemusena (1721), mis paneb paika
Venemaa kui Läänemere piirkonna olulise mõjutaja. Põhjuseks oli see et Rootsi oli liiga väike
elanike arvupoolest (ainus kellel vähem oli, oli Taani) ja naabrid olid seetõttu tugevamad.
Hollandi kuldajastu 17. sajandil. Riik hakkas kujunema 1568 kui hollandlased soovisid saada
sõltumatuks, see saavutati 1648 Vestfaali rahuga. Holland oli protestantlik riik kuid usuliselt
mitte nii unifitseeritud kui teised selleaja riigid, see tagas ka tugeva kodanluse. Holland oli
oluline transiitkaubanduse vahendaja 16.-17.saj. Olulisimaks ühiskonnaklassiks oli jõukas
kodanlus