INIMESTE UURINGUD Viimastel aatakümnetel on delfiine põhjalikult uuritud ja tehtud olulisi avastusi. Nendel loomadel on kõrgel tarenenud närvisüsteem. Mõned delfiiniliigid harjuvad hõlpsasti vangipõlvega, ilmutades hämmastavaid võimeid individuaalseks ja grupidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikud, võivad käskluste peale täita mitmesuguseid ülesandeid. Nad võivad leida ja tuua teatud värvid asju ja suudavad meelde jätta juhuslikke arvudejadasid. Paljud uurijad on veendunud, et delfiinid on sama arukad kui simpansid. Delfiinid valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võttes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis. Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses
Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arvukam sellesse kuulub 50 liiki. Inimesed on delfiinidega palja lähemalt tuttavad kui ükskõik milliste teiste mereimetajatega tänu delfiinide mängulustile. Delfiinid täidavad keerulisi ülesandeid; nad võivad leida ja tuua teatud värvi asju ja suudavad meelde jõtta juhuslikke arvudejadasid. Paljud uurijad on veendunud, et dlfiinid on sama arukad nagu simpansid. Nad ujuvad tihedas riivis ja väga kiiresti. Oma teravate tugevate koonude ja hammastega oskavad nad grupiti isegi suuri näljaseid haisid eemale tõrjuda. Hullemaks ohuks on delfiinidele kahjuks kalvõrgud, sest võrku kinni jäänud delfiin ei saa pinnale hingama tõusta ja upub. Kajalokatsioon Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses
annaabi.ee 
