Matemaatiline analüüs I KT (lihtsam variant)
ulatuses.
1. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud
nullpunkt, pikkusüuhik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme
parameetrit, saab arvteljepunktidele seada vastavusse reaalarvud.
Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused.
Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a − ε, a +
ε),
kus ε > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a −
ε, a + ε) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljelon arvust a
väiksem kui ε, st
|x − a| < ε.
Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist
poollõiku (a − ε, a], kus ε > 0. Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse
ümbrusesse (a − ε, a] siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arveljel
on arvust a v¨aiksem kui ε, st |x − a| < ε, ja x ei asetse a-st
paremal, st x ≤ a.
Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist
poollõiku
[a, a + ε), kus ε > 0. Arv x kuulub arvu a parempoolsesse