Energiasääst kortermajas
kas maja soojussõlmes või boilerjaamas ning arvlemine
41
kaugküttefirma ja tarbija vahel toimubki seal paiknevate
soojusmõõtjate näitude alusel. Seega on kaugküttefirma
seisukohalt tarbija hoone valdaja, näiteks elamuühistu,
korteriühistu või kinnisvarahooldusega tegelev firma, mitte
aga korteri omanik. Korteri omanikud ei arvle otseselt
mitte kaugküttefirmaga, vaid hoone valdajaga, kes jaotab
kaugkütteettevõttelt saadud arve korterite vahel ära võrdeliselt
köetava pinna suurusega. Seega suurema soojusvajadusega
otsakorterite elanikud maksavad täpselt samapalju kui
väiksema soojuskuluga keskmiste korterite elanikud. Kas
see on õiglane? Põhimõtteliselt on see tõepoolest õiglane:
hooned on selle põhimõtte alusel projekteeritud ja korterite
annaabi.ee 
