Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine
liikuma kahes teineteisega ristiasuvas suunas kahemootorilise järgivajamiga, üks mootor kummagile liikumissuunale. Järgivajami juhtimissüsteemi sisendile antakse veasignaal signaal, mis on võrdeline kopeersõrme kõrvalekaldega shablooni kontuurist. Üks mootoritest liigutab kopeersõrme ja tööorganit piki shablooni kontuuri, teine töötab veasignaali likvideerimise suunas. Arvprogrammjuhtimissüsteemid. Sellistele süsteemidele on iseloomulik see, et programm antakse mingis arvkoodis arvude kujul. Süsteemil on programmseade, kuhu sisestatakse programm vahetult klaviatuuri abil või mingilt programmikandjalt, kuhu on arvkoodina fikseeritud käsklussignaalide andmise järjekord, tööorgani(te) liikumise suund, kiirus, ulatus ja muud vajalikud andmed. Arvprogrammjuhtimis- süsteemides kasutatakse sageli sammmootoreid, milliseid juhitakse käsklus- impulssidega. Igale impulsile vastab sammmootori rootori pöördumine mingi väikese nurga võrra
annaabi.ee 
