Aritmeetiline jada: an = a1+(n-1)d d = an-an-1 Sn = Geomeetriline jada: an = a1qn-1 Sn = Hääbuv jada: S = Trigonomeetria: sin 2 2 2 = sin +cos = 1 1+tan = sin2 = 2cossin cos2 = 2cos2-1 tan2 = siinusteoreem: (ümberringjoone raadius) koosinusteoreem: a2=b2+c2-bccos erikülgne kolmnurk: S= n Põhivõrrandid: sinx= a x=(-1) +180n, n Z cox= a x=+360n, n Z tanx= a x= +180n, n Z Kaare pikkus: l= Sektori pindala: S= n Liitintress: c= a(1) a-algväärtus Vektorid: pikkus paralleelsus || ristseis X1X2+Y1Y2= 0 nurk vektorite vahel cos = Sirge võrrand: kahe punktiga tõusu ja algkoordinaadiga y= kx+b (lp y-teljega) tõusu ja punktiga y-y1=k(x-x1) Kahe sirge vastastikused asendid: paralleelsed...
Ühiselt nimetatakse neid Aurora Polaris – polaarkoit. (Wikipedia 2013) Põhjakoit valgustab põhjapoolset horisonti roheka kumaga, mõnikord ka kahvatu punasena, mis tekitab tunde, et Päike paistab valest suunast. Kõige sagedamini ilmub Aurora Borealis pööripäevadel. Aurora Australis on peaaegu identne Aurora Borealis’ga, kuid seda saab näha hoopis lõunapoolsetel laiustel näiteks Antarktikas, Lõuna-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias. (Wikipedia 2013) Arvetsades Maa magnetpooluse asetsemist suurtel laiustel, on virmalised keskmiselt jälgitavad 60 kraadisel või kõrgematel laiustel. Kuna magneetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere’i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud ka Floridas, kuid samal laiusel asuvatel Kanaari saartel pole see võimalik. (Wikipedia 2013) VIKERKAAR Väikesed veepiisad mida pindpinevusjõud ümarana hoiab tekitavad nii õhus kui maapinnal
annaabi.ee 
