Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arvestusmarka" - 1 õppematerjal

Allikaõpetus
7
docx

Allikaõpetus

müntide väärismetalli sisaldust vähendama, et katta riigi puudujääki rahanduses. Araabiamaad kaevandasid hõbedat ja andsid välja dirhemeid araabia kirjadega. Hinnati kaalu järgi, hõbeesemed olid sama väärtusega. Eestis leiti kulda vähe. 23. Eesti alal käibinud mündid Eestlased nimetasid münte- nogaata- nutsu. Vene süsteem (1 grivna=20 nogaatat=25 kuunat)oli aga tuttav. Samuti pidi Eestis tuntama Skandinaavia arvestusmarka (1 mark=8 ööri=24 öörtigi `a 8 või rohkem penni). Eestis ei vermitud münte 13saj-ni, siis tulid omad mündisüsteemid ­ penni, lasti käibele Tartu ordumeistrite poolt. Edasi Taani ülemvõim alustas oma müntide vermimist kölni mark. 4 ühikut- penn, killing, mark, veering ( veerand margast) Rootsiajal ­ taaler, riigitaaler (väiksemad, kui öörid). Kohalikud mündid mark = 208gr arvestuslikult pidi penne panema kaalule 208g, mis andis marga mõõdu

Eesti keel → Eesti keel
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun