VIIDATUD ALLIKAD:...............................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Tihenenud konkurents, lühenenud äritsüklid ning kaasaegsed juhtimismeetodid on tekitanud olukorra, kus arvestus, eelkõige juhtimisarvestus, omab aina olulisemat rolli juhtimisprotsessis. Vajakajäämised infos on tänapäeval organisatsioonile kulukamad võrreldes ajaga paarkümmend aastat tagasi. Arvestusinformatsiooni kasutamine juhtimisprotsessis on saanud aga võimalikuks eelkõige tänu infotehnoloogia tormilisele arengule viimastel aastakümnetel. Organisatsioonide juhid vajavad oma tööks mitmesugust infot. Neile kättesaadav info peaks kajastama organisatsiooni sees toimuvaid protsesse ning nende protsesside nii organisatsioonis kui ka väliskeskkonnas avalduvaid tulemusi. Seoses organisatsiooni väliskeskkonas toimuvate kiirete muutustega ning vajadusega nende muutustega
Formaalse juhtimise kontrolli protsessi etapid: Strateegiline planeerimine – määratakse mis suunas organisatsioon järgmisel perioodil liigub. Selle perioodi ligikaudsed tulud ja kulud. Eelarvestamine – eelarve plaan, mis hõlmab tavaliselt 1 aastat. Elluviimine ja mõõtmine – juhid jälgivad toimuvat ja arvestusvaldkond peab arvestust tegelike sisendite ja väljundite üle. Aruandlus ja hindamine – arvestusinformatsiooni summeerimine, analüüsimine ja edastamine raportite kaudu neile, kes on teadlikud organisatsioonis toimuvast. Aruanded võimaldavad juhtidel võrrelda planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. KULUARVESTUSE OLEMUS Kuluarvestuse definitsioonid: 1) POWERPOINDIST: 1 kuluarvestussüsteem on peamine finantskontrollisüsteem